Paberid, paberid,.... paberid.

Tänane ülesanne oli võimalikult palju pabereid korda ajada.

Läksime umbkaudu 9.30 bussiga kooli. Kuna me Eesti tüdrukutega kõik koos minna plaanisime, siis leidime, et kõikidel buddy'del pole mõtet kaasa tulla. Kokkuvõttes tuli ainult Tanar - Marje buddy ja korterikaaslane. Koolis kulus meil aega kuni umbes 11.30-12.00ni. Oodatud sai seal palju, kuna ükshaaval vaadati meie kõik ained üle, registreeriti ära, prinditi meile dokumente, parandati dokumente, parandati ainete valikuid jne.  Kuna oli suur segadus osade ainetega - mis öeldi, et meil kattuvad, ja osade ainetega, mis me võtta tahtsime, aga nemad üles ei leidnud - siis kirjutasime algsetele Learning Agreement'idele alla, võtsime neilt paberid, mis tõestavad, et me oleme kohal ja kooli sisse astunud ning tulime tulema.

Kui seni olime koolis käimiseks poest eraldi 2 liiriseid pileteid ostnud, siis nüüd saime me koolist paberi, mille alusel saime me teha endale Eskart'i. Eskart on üliõpilaseõpilase sõidupilet, kuhu saab raha peale laadida ja lihtsamalt ühistranspordiga sõita - enam ei pea iga kord uut piletit ostma ning odavam on ka (nüüd on ühe pileti hind 1 liir). Ka selle tegemine võttis natuke aega, seega saime ka Eskarti teeninduses mõnda aega lihtsalt istuda ja oodata.

Järgmiseks käisime kesklinnas Kaisast portreefotosid tegemas ja raha välja võtmas, et oleks millegi eest elamisluba taotleda. Piltide tegemine oli ka päris lõbus. Alguses ootasime seal tükk aega, kuni Kaisa pilti tegema sai. Siis aja täiteks käisime raha välja võtmas. Tulime tagasi ja ootasime veel mõnda aega. Siis sai Kaisa oma pildid kätte. Photoshop'itud (nagu meid ette hoiatati) - Kaisa ütles, et see on parim pilt, mis tast kunagi tehtud on. Ning kui ta maksma tahtis hakata, öeldi "it's on the house". Nimelt Taner on nende kaudu kunagi kooli aastaraamatu tegemist korraldanud ning seetõttu saab ta seal tasuta portreesid teha. Mis veelgi parem - järgmine kord võib Kaisa lihtsalt kohale minna (või meili saata, helistada vms), oma nime öelda ja ta saab veel endast pilte juurde, ilma et peaks eraldi uuesti pildistams käima. Päris lahe :)

Siis orienteerusime bussipeatuse poole, et politseijaoskonda minna. Kahjuks olime bussist täpselt maha jäänud, aga aja sisustamisega meil probleeme ei olnud - bussipeatuse lähedal oli üks söögikoht, kus me 10 minutiga kõhud täis saime ning ei pidanudki enam väga kaua ootama, kuni bussile saime. Peab mainima, et Eskişehiri politseijaoskond asub suht in the middle of nowhere. Isegi Taner ei teadnud täpselt, kus see asub ja küsis iga natukese aja tagant teed. Alguses me arvasime, et meil on mega kiire, sest politseijaoskond pidavat kell 15 kinni pandama ning kell oli juba pool kolm läbi, aga õnneks selgus, et see on 17ni lahti. Kohale jõudes pisteti meile paberid kätte, mis ära tuli täita. Need täidetud, sai väheke jälle oodatud. Peagi läks Mariliis esimesena kabinetti sisse ja hakkas asju ajama, kuid vahepeal selgus, et kohapeal ei saagi passidest koopiaid teha, seega kõigi ülejäänutega läksime koopia tegemise võimalust otsima. Esimeses kohas, mis meile kätte juhatati, oli koopiamasin katki, seega me jooksime veel edasi. Siis juhatati meid ühe poeni, kus meil õnnestus teha koopiaid vajalikest dokumentidest nii politseijaoskonda kui ka varuks. Tagasi jõudes saime kõik koos kabinetti (seal oli 4 erinevat lauda koos ametnikega, seega 4 inimest mahtus korraga sisse). Ja mis me siis tegime? Andsime neile vähemalt 5 erinevat paberit, passi, 4 portreefotot ja 200 liiri. Ning ootasime. Ootasime, kuni nad tähthaaval meie poolt täidetud ankeedi täpselt samasugusele ankeedile arvutisse trükkisid ning selle välja printisid.

Kell oli vist juba pool viis vms, kui me uuesti bussiga kesklinna poole sõitma hakkasime. Olime nii väsinud, et otsustasime Marje pool veel ühe väikese tee ja jutuajamise teha ning siis läksime kõik koju ära.
Kokkuvõttes võib vist päeva edukaks lugeda - saime päris palju asju korda aetud, olenemata sellest, et homme lähme veel International Office'isse (kooli pea-Campuses), elamisload saame kätte alles reedel ja esmaspäeval peame minema kooli veel oma ainetega tegelema.

Fakte Türgist:

* See on täiesti tavaline, kui politseijaoskonda, lennu-/rongijaama, kaubanduskeskusesse, muuseumisse või muusse sarnasesse kohta sisse minnes sul kott läbi valgustatakse ja ise pead läbi metallidetektori minema.