Blogist ja minust

Saskia läks koos 3 sõbrannaga Türki vahetusõpilaseks. Siit saad Sa jälgida, kuidas mul seal läheb ;)

Lahkumise kuupäev: 14.02.2013
Saabumise kuupäev: 27.06.2013

Tähtsamad asjad, mis kipuvad kõigil meelest minema:
* Linn kus olen: Eskişehir
* Kool kus ma käin: Anadolu University, Aviation department
* Minu aadress: Yenibağlar Mahallesi, Beraberlik sokak Sude 52/3, Eskişehir, TURKEY
(Meie asukohad kaardil on postituse lõpus)
* Minu Türgi telefoni nr: +90 539 618 85 51 (aga kasutan ka Eesti nr)

Marje ja Mariliisi blogi: http://minutyrgi.blogspot.com/
Ilo-Kaisa blogi: http://murjamitemaa.blogspot.com/

Thursday, February 14, 2013

Riia-Istanbul-(Kadiköy)

Meie kallike lennuk, kui me ise juba pardal olime (NB! vaata peegeldust)

Riias ootasime päris hulk aega oodatud, kuni meil check-in lõpuks avati. Siis olime rõõmsad, et saame pehmematele toolidele istuma. See plaan läks natuke vett vedama, toolid olid ikkagi kõvad :D
Lend oli mõnus, igal ühel oli oma telekas, kuigi filmide-mängude valik oli vägagi nigel. Lisaks sellele oli meiega samal lennukil vist vähemalt kolm eri riigi meeskonda jalgpallureid vms. Igal juhul palju dressides mehi, kelle kombed olid... nagu nad olid.


Kui Kaisa enamuse bussisõidust magas, siis lennureisi lõpus tukkusime kergelt mõlemad. See-eest söök oli täitsa hea ning sõbrapäeva puhul anti kõigile ka shokolaadi :)

Väike vein ja shokolaad lennukis :)

Türki kohale jõudes muutus asi tsipa elavamaks. Õhk oli kohe teine. Lennujaam oli suur ja väga pikalt tuli jalutada teise otsa, et läbida viisakontroll, siis sai pagasi kätte ja siis alles välja. Kohvrid jõudsid ilusti, tervelt kohale, kuigi Kaisa oma oli millalgi mõne loiguga täpsemat tutvust teinud.

Edasi olid meil juhendid minna Havataš-nimelise bussiga Yenikapi sadamasse ja sealt praamiga Kadiköy-sse.
Lühidalt: Kõigepealt oli raskusi bussipeatuse leidmisega. Siis sõitis buss meile vajalikust peatusest mööda. Siis jalutasime oma suurte kohvritega õigesse kohta tagasi. Seda aga suure tiiruga, kuna ülekäigu kohti just üleliia ei ole, üle tee minnakse siis kui tuju tuleb. Aga kui sul on 23 kg kohver, mille sa pead 20-30cm kõrgusele kõnniteele (ise keset autoteed seistes) tõstma, siis enam nii naljakas see ei ole. Aga hakkama saime ja jõudsime veel isegi mingile praamile. Suur abi oli ka abivalmitest Türgi meestest, kes meid õigele teele aitasid.


Kai-Mai (minu sugulane, kes Istanbulis elab :D ) tuli meile Kadiköysse vastu ning nüüd oleme tema juures. Linnaga tutvume täpsemalt homme, kui Mariliis ja Marje meile tuuri tegema hakkavad. Praegu lähme puhkame ennast pikast istumisest ja seiklemisest natuke välja. Hääd ööd!


Ahjaa... teepeal nägime palme ka :D
Temperatuur on selline mõnus 12-13 kraadi :)

No comments:

Post a Comment