Antalya 1.1

Nagu eilses postituses mainitud, algas eilne hommik veel varem, kui veebruaris Riia bussile minnes. Minul oli äratus 3.45 (öösel) ning 4.15 saime kokku, et minna 4.30ks pea-campuse peavärava juurde, kus me bussi peale minekuks kogunesime. Aga ega keegi ei mõtle ju selle peale, et kui buss väljub alles kell 5, siis ei ole mõtet 30+ minutit õues külmetada, või mis? Igal juhul seda me siis taaskord tegime. Marje kahjuks meiega ei ühinenud, sest ta jäi öösel natukene haigeks ning pikk bussisõit oleks talle väga raske olnud. Bussisõit oli aga tõesti päris pikk. Esimesed tund aega ma kuulasin muusikat, pärast seda jäin tunnikeseks magama. Üles ärkasin selle peale, kui buss bensuka juurde keeras, et teha pooletunnine peatus. Pärast seda oli muidugi uni jälle läinud, seega otsustasin filmi vaadata. Pärast 1,5 tunnist filmi ajasin teistega, kes just ärkasid, mõnda aega veel juttu, enne kui tuli teine peatus (10 min). Pärast peatust sõitsime veel tunnike-poolteist edasi (mille viimase paarikümne minuti jooksul ma muidugi tukkuma jäin) enne kui jõudsime kohale ANTALYAsse, Miracle hotelli.

Pikem peatus sõidu peal: tüüpiline vaatepilt teepealsetes tanklates: mingi onkel peseb busside ninasid ja sõiduautosid.

Bussisõit: vaated olid lihtsalt imelised.

Teise peatuse ajal :)

 Noh, ilmateade lubas umbes 20 kraadi, aga kuna on pilves, siis otseselt just palav ei ole. Samas ei kurda ka seda, et saame viie tärni hotellis isiklikul rõdul lühikestes varrukates juttu ajada :) Hotell on ilus, suur ja korralik, basseinide, sauna, jõmmi ja muu säärasega. Wifi on oma toas tasuline, aga lobby’s tasuta, seega on kõik hästi :) Ainus küsimus on see, kas aega ka leidub.

Meie hotell Miracle

 

Hotelli kohale jõudes oli meil tunnike vaba aega, et end sisse seada ning siis saime ka süüa (mida me tegelikult juba väga-väga ootasime, kuna olime hommikust saati banaanide, õunte ja šokolaadi peal olnud). Kuna söögid on siin väga head ja võimsad, siis otsustasime natuke sööki maha jalutada – läksime hotelli basseine ja mereranda uudistama. Vesi oli tõesti soe ;) 

!!!!MERI!!!!

Pärast jalutuskäiku oli veel täpselt sobiv paus, et hotelli basseinid ja saunad üle vaadata. Meil on suur-suur bassein õues (kus me sees ei käinud), väiksem bassein sees (mis oli jahutuseks täitsa mõnus), Türgi saun (soe niiske ruum, kus olid soojaveekraanid ning kus keskel tehti lisaraha eest massaaže), 75 ja 90 kraadi saunad ning "Soome" saun (ehk siis aurusaun).

Edasi algas International Peace Forum - see üritus, mille jaoks me tegelikult siia tulime. Tunnuslaused on "pieces of peace" ja Atatürki öeldud lause: "Peace at home, peace in the world". Eile oli kõigest sissejuhatus - avamine ja mõned kõned. Lippude tseremoonia oli hästi korraldatud ning kõned olid tegelikult sellised, et igav just ei hakanud (saime raadiokesed, sest kõnedele, mis olid türgi keeles, tehti sünkroontõlget). Ühe kõne lõpus, mis rääkis selle foorumi sümbolitest (kirsipuu õied ja kurg), teatas kõneleja, et kogu saali peale on kolm tooli, kuhu alla on peidetud kirsipuu õis - tõuske püsti ja vaadake oma tooli alla, äkki olete teie õnnega koos. Järgmised paar hetke möödusid sahmerdades. Esimene omanik leidis oma õie suhteliselt kiiresti. Pärast mõningast otsimist leiti ka teine, aga kuna see oli ühe korraldaja-klubi liikme tooli all, siis ta otsustas selle õnne kellelegi teisele suunata. Nii jõudis teine õis minuni :) ning kuna kolmandat ei leitudki, siis teda läks asendama inimene, kes oli äsja samateemalisele küsimusele õigesti vastanud. Kõik me 3 saime korraldajate poolt eraldi väikese kingituse :)

Varustus foorumil: vasakul on minu kirsipuu õis ja kingitus, paremal raadioke. Pildilt on puudu veel laua keskel olnud kommid :)

Pärast väikest kohvipausi, oli eilse päeva viimane kõneleja - paari kuu pärast 100-aastaseks saav vanadaam, kes rääkis meile oma kogemustest maailmasõdade-aegsest elust. Väga-väga huvitav oli ning vanatädi ise rääkis seda nii erksalt ja energiliselt, et kohe rõõm oli vaadata. Tema oli meie esimese päeva lemmikesineja. Pärast suuuuurt õhtusööki oli eilse päeva viimane korraldatud üritus - jää lõhkumine (ice-breaking), ehk tutvumismängud. Kuna osalevaid noori on päris palju (50 kanti?), siis venised need natuke pikaks ja üksluiseks, aga kui kedagi teist juurde tundma ei õppinud, siis natuke selgust meiega koos Eskist tulnud Erasmuslaste nimede hulgas sai ikka.

100-aastane tädike jutustamas

Õhtusöök: osake magustoidu letist

Õhutsöök: maitseained

 

Enne seltskondlikku õhtut oli meil vaja aga üks asi veel ära lahendada - märtsis meres ujumine. Üks Tšehhi poiss tuli (kuigi väga kahtlevalt, et kas te tüdrukud plaanite seda tegelikult ka teha???) meiega kaasa ning saime ta isegi korra üleni vette :D tegelikult jalgadega sisse minnes oli vesi ikkagi täitsa soe, hilisõhtul pimedas üleni sisse minemine päris nii soe ei olnud, aga vähemalt välja oli väga hea soe tulla :D Üks tumedanahaline poiss oli ka kaasas, aga tema ootas vatijopes rannal.

Täna läheb edasi tihe programm loengute, tutvustuste, workshoppide ning vist ka ühe linnaekskursiooniga.