Hei-hei!
Eile otsustasime teha väikese teene loodusele ning ühineda ESNi projektiga "Erasmus Forest Project". See tähendas seda, et me läksime kõik koos puid istutama.
Päev algas varakult, kuid tüüpiliselt. Kokku pidime saama 8.30, Esparki ees. Meie andmetel oli meiega ühinemas kokku 70-80 inimest. 8.30, Esparki ees, oli meid vaid max 20. Kui me oleme juba enam-vähem harjunud sellega, et hilinejate ootamine kestab 15, halvemal juhul 30 minutit, siis pühapäevahommikune tunniajane ootamine tegi natuke kurjaks küll. Lõpuks saime siiski bussi ja künka poole teele. Bussis jagati meile ka hommikusööki (2-3 väikest tükikest saia ning mahla). Istutamisplatsi läheduses oli aga maa nii mudane, et üks meie kahest bussist suutis korralikult kinni jääda (kõik poisid käisid bussi lükkamas) ning kui pärsat sama maa peal kõndisime, siis muutusid jalad vähemalt 2x raskemaks. Istutamine kuigi keeruline ei olnud - augud olid ette kaevatud, istikud olid aukude kõrval ning meie ainus töö oli istikutelt kile eemaldamine, auku asetamine, mulla peale lükkamine ja selle kinni tammumine. Selle ülesande seletamine osutus aga arvatust raskemaks - keegi asjapulk seletas türgi keeles ning ESNi inimesed üritasid meile tõlkida. See võttis aga nii kaua aega ja puterdamist, et lõpuks tegi Kaisa saadud informatsioonijupikeste ja varasemate kogemuste põhjal 2-lauselise kokkuvõtte, mis kõik ära seletas ja aplausi välja teenis. Kokkuvõttes sai igaüks paar puukest istutada. Meie jaoks tundus see natuke raiskamine - kamba peale tegi see küll uhke numbri kokku, mis me istutasime, aga töö oli nii lihtne, et kui igaüks oleks saanud 10 või tsipa rohkem puud istutada oleks nagu asjal rohkem jumet olnud.
 |
| Kohalikud puude istutajad ning ka paar ESNi tüdrukut. |
Pärast istutamist jalutasime platsikesele, kus tehti meile "berbecued", ehk me saime natuke grill(kana)liha ja salatit. Tööpäev oli aga nii "raske" olnud, et järgmised 4-5h kulusid lihtsalt päikese käes pikutamisele ja mängude mängimisele. Ahjaa... mängude mängimine... Meie veel türklaste mängudele päris täpselt pihta ei saa. Kuidas mäng käib, seda küll, aga miks...?
Üks mäng, mida türgi poisid päris pikalt mängisid (keegi teine ühineda ei soovinud), oli "pikk eesel". Mäng koosnes kahest võistkonnast - üks võistkond oli järjest kummargil, eelmise pea järgmise jalgevahel, ning teine võistkond hüppas võidu kaugust nendele selga. Iga tiir sai läbi siis, kui kogu võistkond teistel seljas oli või kui kogu see kuhi ümber kukkus. Allpool on ka päris head, iseloomustavad pildid. Kui aga kirjeldusest väheks jäi, siis leiab Kaisa blogist ka ühe videoklipi.
Üks mäng, mida türgi poisid päris pikalt mängisid (keegi teine ühineda ei soovinud), oli "pikk eesel". Mäng koosnes kahest võistkonnast - üks võistkond oli järjest kummargil, eelmise pea järgmise jalgevahel, ning teine võistkond hüppas võidu kaugust nendele selga. Iga tiir sai läbi siis, kui kogu võistkond teistel seljas oli või kui kogu see kuhi ümber kukkus. Allpool on ka päris head, iseloomustavad pildid. Kui aga kirjeldusest väheks jäi, siis leiab Kaisa blogist ka ühe videoklipi.
 |
| Endiselt säilib küsimus: miks....? |
 |
| Lesila |
 |
| Lesila |
Kokkuvõttes võttis kogu see üritus, mis oleks olnud vabalt ja varudega tehtav 2-3 tunniga, aega 8 tundi. Õhtuks olime kõik omajagu läbi (ja näost taaskord punased) ning istusime koos Marje pool (koos tavaliste nädalavahetuse tegevustega - pesu pesemine, söögi tegemine ja arvutis passimine).
 |
| Vaade Eskile |
No comments:
Post a Comment