Neljandik

Selle nädalaga täitus esimene kuu siin oldud ajast. Nädal ise oli suhteliselt tavaline koolinädal.

Esmaspäeval jõudsime oma kaheksasse loengusse tervelt 8.30ks (sest varem bussi ei tulnud), aga siiski olime ainsad kohal. Plaanisime oodata ära kl 10se loengu - mis pidi olema sama aine türgi keeles - aga ka sellest ei olnud midagi kuulda. Leppisime oma koordinaatoriga kokku (kes saatis tollele õppejõule meili), et kui me nädala lõpuks meilile vastust ei saa, siis me järgmisel esmaspäeval kohale ei ilmu. (Kusjuures - me pole siiani meili saanud.) Edasine päev läks nagu ikka - ootamise, aircrash'ide vaatamise, jõmmi, koolipinkidel magamise ja õhtuse, väheke asjalikuma loengu seltsis.

Teisipäevase loengu kohta ütles Marje vägagi tabavalt: "Ma oleks peaaegu täna lollimaks jäänud." See on see sama loeng, kus eelmine nädal kästi teha powerpoint (teha = google'ist otsida powerpoint, see läbi lugeda ja esitada). See nädal said osad poisid "oma esitlused" niimoodi tehtud, et õppejõud ütles, et tal on pp olemas, kes tahab ette lugeda. Teemad, mis ette loeti olid meil eelmine semester juba õpitud ning ka juba vähemalt 1-2 loengus Türgis läbi võetud. Seega ei midagi erilist. Õhtul käisime Marjega laiskusest väljas suppi söömas - kodus ise süüa teha ei viitisnud. Saime ka teada võimalusest Türgi rahvatantse õppida. Kahjuks küll kõik kellaajad ei klapi ning meie suureks imestuseks on pandud sinna ka miinimum pikkuse piirang - mina ja Kaisa napilt mahuksime sinna, aga Marjel pole lootustki.

Kolmapäev algas taaskord jõusaaliga. Seekord tulin jõmmist tsipakene varem ära, et normaalse(ma)s tempos süüa enne loengut. Kolmapäevane loeng on juba enam-vähem okei loeng, aga ei midagi väga erilist, vähemalt veel. Pärast seda läksime aga Mariliisile ja Kaisale torni simukasse külla. Päris põnev oli jälgida mida-kuidas nad teevad ning esialgu võttis meid täitsa pahviks, kui kiirest Mariliis rääkis. Lõpupoole olid nad vist juba väsinud ning hakkasid rohkem vigu tegema, aga tore oli ikka.

Simulaatoris

Pärast simukas käiku seadsime kõik koos sammud Göztepe linnaosa poole. Nimelt kuulsime, et kolmapäeviti on seal riideturg. Riideturg on selle kohta küll tegelikult natuke vähe öelda - asju leidis seal alates riietest-jalanõudest kuni lõhnaõlide-kodutarveteni ning ilmselt müüdi seal kapsaid jne ka, aga me sinna suunas väga minema ei hakanud. Asjade kvaliteet oli arusaadavalt so-so, aga samas hind oli topelt hea :)

Riideturg

Sellised on siin turukorvikesed

Neljapäev oli jooksmise päev. Olenemata sellest, et eelmisel õhtul olid osad veel peol käinud, jõudsid enamus meist siiski hommikul kl 10 jõmmi. Pärast kiiret sööki jooksime tagasi linna pea-campusesse, et registreerida end järgmisel nädalal toimuvale Cappadocia reisile. Selle aja peale olid Mariliis ja Kaisa juba kindlad, et nemad ei jõuagi oma loengusse (ning et see ei olevat nii tähtis), seega ainult mina ja Marje läksime tagasi oma campusesse. Aircraft Instruments on minu arust aga täitsa huvitav loeng. Vähemalt räägitakse asjadest, mida me varem kuulnud ei ole. Kuigi õppejõud on juba harjunud, et peab loengut inglise keeles läbi viima, siis mingi hetk ta avastas, et oih, pp slaidid on türgikeelsed ja tõlkis siis neid meile. Esitluse lõpus selgus, et pp lõpp on siiski ingliskeelne (samad asjad on pikalt inglise keeles lahti seletatud) - vähemalt on hiljem kodus millegi järgi õppida. Loeng lõppes tunnike enne plaanitud lõppu, aga kuna siiski kestis kokku oma 3h, siis õhtul enam midagi väga teha ei viitsinud.

Reedene päev oli nädala põnevaim. Nimelt hommikuses loengus - Model Aircraft Construction'is - alustasime mudellennukite ehitamist :) Kokku on loengus 5 inimest - lennukid teeme paari peale ning Poola poiss teeb üksi (sest ta olevat ka varem seda teinud). Me ehitame puust purilennukeid. Esimese tunniga saime kätte enamused materjalidest, lihvisime tiibade esi- ja tagaservi ning alustasime ribide paigaldamist servade külge. Loenguga jäime kõik vägagi rahule, väga lõbus oli :)

Model Aircraft Construction: lennuki tiivad valmivad

Model Aircraft Construction: tööhoos

Teised läksid veel edasi loengutesse, mina aga koju, et kl 16 ühineda oma Online Turkish Language Course'iga, aga kui ma kl 16 sisse logides seal ainus olin, taipasin kontrollida, et loeng siiski algas kl 15 ja lõppes 16, seega jäin sellest täpselt ilma. Õhtul saime aga teistega taaskord kokku, et tähistada seni siin oldud aega (Marjel ja Mariliisil sai juba kolmandik siin olemise ajast läbi), ning läksime kõik koos kooki sööme. Me oleme siia saabumisest saati mööda linna jalutades imetlenud kõiki neid ilusaid koogikesi poeakendel ning nüüd võtsime kätte ka julguse neid lõpuks maitsma minna :)

Minul oli shokolaadi ja Marjel karamelli-banaani kook.

Türgi elu:

Saime kätte ka Mariliisi tänava põrnika

Ja veel ühe põrnika turu lähistelt

Takso kutsumise nupp - selliseid on linnas päris palju